Laulutaadi sünnipäev

Pühapäeval, 12. detsembril toimus Lauluväljaku Klaassaalis meie laulutaadi Gustav Ernesaksa 113 sünniaastapäeva kontsert ja anti üle koorimuusika kõrgemad tunnustused, Gustav Ernesaksa nimelised koorimuusika stipendiumid.

Kontserdil esinesid Võru Kesklinna Kooli ja Võru Muusikakooli poistekoor, Võru meeskoor ja Koor Tempera, solist Oliver Keel, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline noormeestekoor ja poistekoor KALEV, Tallinna Ülikooli Meeskoor ning tantsijad tantsurühmast Seltskond Vilistlased, kelle esituses kõlasid laulud nii Gustav Ernesaksa kui ka erinevate põlvkondade heliloojate heliloomingust. Laule saatsid Piret Rips-Laul klaveril ning klaverikvintett Riivo Jõgi juhendamisel. Kontserdi kunstiline juht Signe Rõõmus.

Gustav Ernesaksa meenutatakse ikka kui laulutaati, kes on Eesti muusikalukku jäädvustunud heliloojana, dirigendina ja pedagoogina. Ta juhatas väsimatult paljusid koore, rajas Eesti Rahvusmeeskoori ja oli selle kauaaegne dirigent ning töötas pikki aastaid pedagoogina erinevates koolides ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samuti tegutses ta aktiivselt laulupidude korraldajana ja üldjuhina.
Ernesaksast kujunes laulupidude sünonüüm, millena ta püsib tänaseni.

Laulutaadi mälestuse jäädvustamiseks ning koorimuusika alase tegevuse väärtustamiseks loodi 1993.aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt (Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia) Gustav Ernesaksa Fond, kes annab välja Gustav Ernesaksa nimelist koorimuusika peastipendiumi, laulupeo liikumise edendamise ja õppestipendiumi.
Alates 2018 aastast kuulub peastipendiumi juurde Ekke Väli miniskulptuur “Gustav”, mille üleandjaks on Eesti Meestelaulu Selts. 

2021. aasta stipendiaadid:
Peastipendium RISTO JOOST
Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui kontserdilavadel ning olnud aastaid tegev ka laulja ning koorijuhina. Ta on seisnud dirigendina mitmete kõrgelt hinnatud kooride ees nagu MDR raadiokoor (kunstiline juht 2015-2019), RIASi kammerkoor, Berliini Raadiokoor, SWRi Vokaalansambel, Madalmaade Kammerkoor (peadirigent 2011-2015), Rootsi Raadio koor, Ars Nova Copenhagen, segakoor Latvija jt ning peadirigendina juhatanud Tallinna Kammerorkestrit.

Madalmaade Kammerkoori ning MDR Leipzigi Raadiokoori. Eestis on ta enim tuntud ühe meie kontsertkooride tippu kuuluva kammerkoori Voces Tallinn looja ja kauaaegse peadirigendina, praegu on ta selle koori kunstiline nõustaja ning annab nendega ka sagedasti kontserte. Möödunud muusikahooaja üheks kõrghetkeks oli Voces Tallinna ja Risto kontserdid Rahmaninovi Koguöise jumalateenistusega.
Risto on ka tunnustatud koolitaja nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Viimasel kahel suvel on ta juhendanud seminarikoori koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaagris ning saanud osalejatelt väga positiivse tagasiside.

Risto on juhatanud mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud orkestreid nagu Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, MDRi sümfooniaorkester Leipzigis, Philharmonie der Nationen, Fenice Filharmoonikud (Veneetsia) jpt.  Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent ning 2020/2021 hooajal asus tööle Vanemuise teatri muusikajuhi ning peadirigendina.
Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Risto Joosti aasta muusikuks 2018. 2016. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia.

Laulupeoliikumise edendamise stipendium JÜRI-RUUT KANGUR
Jüri-Ruut Kangur on vedanud harrastus-sümfooniaorkestrite maailma üle 25. aasta. Ta on asutanud ja töötanud aastaid tänaseks mitmete orkestrimaastiku maamärkidega nagu ÜENSO, Nõmme Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester. Samuti on ta vedanud orkestrite maailma läbi sümfooniaorkestrite liitude Eestis ja veab tänasel päeval Euroopas.
Kuigi sümfooniaorkestrid osalesid laulupeol ka aastatel 1965 ja 1969 võib väita, et just tänu Jüri-Ruut Kanguri pühendunud tööle on sümfooniaorkestrid saanud alates aastast 2007 laulupeo lahutamatuks osaks. Täpsuse huvides olgu öeldud, et 2009. aasta suurpeol sümfooniaorkestreid ei olnud, aga edaspidi kuni tänaseni küll. Jüri-Ruut Kangur on vedanud pea kõikidel pidudel sümfooniaorkestreid ka liigijuhina.

Lugeda kokku kõiki töötunde laulupeo orkestri eest hoolitsemisel, ei ole võimalik. Neid on palju – repertuaari koostades, mängijaid eelproovidesse utsitades, eelproove läbi viies, lauluväljakul muusikat tehes. Aga see, et laulupeo liikumine on oluliseks mootoriks kogu harrastussümfooniaorkestrite liikumisele, on igati kindel. Ning see, et me ei kujuta tänapäeval ette laulupidu ilma sümfooniaorkestrita, samuti.  

Õppestipendium LEIU TÕNISSAAR
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe II kursuse üliõpilane LEIU TÕNISSAAR on läbi kogu õpinguteaja näidanud end äärmiselt pühendunud ja tööka üliõpilasena. Bakalaureuseõpingud prof Tõnu Kaljuste juures lõpetas ta cum laude ja jätkab ka praegu prof Hirvo Surva klassis samal kursil, lõpetades I õpiaasta keskmise hindega 5,0.

Sel õppeaastal täiendab ta end Erasmus programmi raames Sibeliuse Akadeemias. Leiu on töötanud mitmete erinevate koorikollektiividega, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti segakoor Akord, Ellerheina lastekoor jmt.

Politsei- ja Piirivalveameti 100. aastapäeva tähistamiseks valmistas ta ühendkoori koormeistrina ette koos PPA puhkpilliorkestriga Urmas Sisaski kantaadi Pro Patria. Viimasel noorte koorijuhtide konkursil jõudis Leiu II vooru.

Fotod: 

Fotod: Raimo Roht

:Lasse Rihard Sissas Võru Kesklinna Kool 9b klass