C-KATEGOORIA MEESKOORID

 

Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline Meeskoor

Dirigent Evelin Mei

Esimesed märkmed meeskoorilaulust Pärnus on aastast 1809. 1862.a. loodi Pärnu Meestelaulu Selts.

22. jaanuaril 1947 toimus Pärnu linnas meeskoori taas asutamiskoosolek, millest võttis osa 40 liiget. 1961.a. kannab meeskoor helilooja, Tallinna Kõrgema Muusikakooli (TRK, nüüd Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) asutaja helilooja Mihkel Lüdigi nime.
1993 oktoobrist asus Lüdigi Meeskoori peadirigendiks Evelin Mei, kellele Pärnu linn omistas 2023.a. Pärnu teenetemärgi.
2002 sügisest on meeskoori kontsertmeistriks Tiia Hermann.

Olulised sündmused koorielus on seotud Mihkel Lüdigiga. Meeskoor on osalenud kõikidel laulupidudel ja EMLS-i laulupäevadel. On olnud esimeste Rahvusvahelise koorifestivalide korraldaja Pärnus. P. M. Lüdigi nim meeskoori traditsioonilised kontserdid on „ Tartu Rahu„, Vabariigi sünnipäeva lipuheiskamine Pärnus, „ Kevade algus“, M: Lüdigi sünniaastapäeva kontsert, Isadepäeva kontsert, Jõuluturnee, kus tutvustatakse meeskoori Maakonnas ja väljaspool Pärnumaad. Lisaks korraldab meeskoor Pärnumaa Poistelaulu võistlust.

Igal aastal on meeskooril vähemalt üks kontsertreis, konkurss- festival.
2021.a. osales meeskoor Telšiai festivalil, Helsinkis konkurss-festivalil festivalikoorina, 2022.a. Wievis, kus meeskoor sai ilmalikus ja vaimulikus kategoorias kulddiplomid.
2023.a. osales Pärnu M. Lüdigi nim. meeskoor Welshis eesti kultuuri tutvustamas, Leedus esimese Eesti meeskoorina Jurbarkase I koorifestivalil.
Kontsertreisid on meeskoori viinud paljudesse välisriikidesse: Soome, Rootsi, Ungarisse, Norrasse, Lätti, Leetu, Venemaale, Valgevenesse, Welshi jm.

Kava

Pärt Uusberg / Doris Kareva – Mis on inimene
Gustav Ernesaks / Aleksander Suuman – Nad tulevad hommiku kandist
Veljo Tormis / tekst Kanteletar 1:90 – Väinämöise tarkussõnad

 

Elva Meeskoor

Dirigent Meelis Roosaar

Elva meeskoori esimene lauluproov toimus 20. novembril 1959.a. Koori kokkukutsujaks ja esimeseks dirigendiks oli Kalju Kenner.

Koor on alates loomisest osa võtnud kõigist üldlaulupidudest, kõigist EMLS meeskooride laulupäevadest, Lõuna-Eesti meeskooride laulupäevadest jm. Elva meeskoor oli Lõuna-Eesti väikelinnade ja valdade meeskooride võistulaulmise idee autor ja esimese võistulaulmise korraldaja. Kontsertreisid on koori viinud Soome, Rootsi, Lätimaale ja Leetu.

Kava

Alo Ritsing / Lydia Koidula – Teretus
Riho Esko Maimets / Ernst Enno – Mu arm
Metsatöll / Lauri Õunapuu / seadnud Peeter Perens – See on see maa

 

EMLS Tallinna Meeskoor

Dirigent Evi Eespere

Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor kogunes EMLS-i juhatuse initsiatiivil 17. septembril 1989, et endised meeskoorilauljad võiksid osaleda 1990. a üldlaulupeol. Esimesest kooriproovist võttis osa 24 lauljat-asutajaliiget, dirigentidena asusid koori juhtima prof. Kuno Areng (peadirigent), Jüri Rent ja Ants Soots. Kui XXI üldlaulupeol esines koor Laulupeomeeskoori nime all, siis peale edukat esinemist 110-mehelise kollektiivina laulupeol otsustati EMLS-i soovitusel jätkata EMLS Tallinna Meeskoori nime all. Eelmisel kümnendil liitus kooriga Eesti Õpetajate Meeskoor ja dirigent Kadi Uibo. Aastatega on koori koosseis vähenenud, tänane koor jätkab 20 laulumehega, kellest mitmed koori asutajaliikmed on laulnud koori esimeset proovist tänaseni.

25-aastase tegevuse jooksul on koor osalenud kõikidel üld- ja meestelaulupidudel ning mitmetel kohalikel laulupidudel. On osaletud igal aastal EV aastapäeval lipuheiskamisel Toompeal ja mitmesugustel mälestusüritustel. Advendi- ja jõulukontserte on antud Eestimaa paljudes kirikutes, sageli koos sõpruskooriga – TÜ Akadeemilise Naiskoori Tallinna Vilistlaskooriga. On tehtud ka pikemaid kontsertreise välismaale: Kanadasse (osavõtt ESTO-2000-st), Soome, Norrasse, Rootsi, Šveitsi, Itaaliasse, Venemaale, Ukrainasse, Läti- ja Leedumaale ning Saksamaale.

Viimased viis aastat on EMLS Tallinna Meeskoor tegutsenud Evi Eespere juhatusel. Lauljate väiksem arv ja meeste vanus seab koorile omad piirid. Helilooja René Eespere on seadnud mitmeid laule koorile sobivamaks ja toetab klaverisaatega. Selle näiteks on konkursil esitatav Alo Mattiiseni ”Sind surmani” René Eespere seades ja saates.

Kava

Alo Ritsing / Lydia Koidula – Teretus
Rene Eespere / Rene Eespere – Tee silmapiirile / klaveril Rene Eespere
Alo Mattiisen / Lydia Koidula / Jüri Leesment / seadnud Rene Eespere – Sind surmani / klaveril Rene Eespere