B-KATEGOORIA MEESKOORID

 

Haaslava Meeskoor

Dirigent Kalev Lindal

Haaslava meeskooril täitub tänavu 100 aastat asutamisest (1923). Tänaseni täies elujõus tegutseval maameeskooril on traditsioonide rohke värvikas ajalugu ja sisukas argielu. Kooris laulab stabiilselt ca 40 koos musitseerimisest ja heast seltskonnast lugu pidavat muusika sõpra, kelle motoks on “Üks kõigi, kõik ühe eest!”

Kooril on olnud läbi aegade 3 dirigenti: asutaja Aksel Rüütli (Eesti Wabariigi aeg), Johannes Loost (ENSV aeg), Kalev Lindal peadirigent alates 1988 aastast.

Aktiivse kontserttegevuse kõrval oleme osalenud kõigil üleriigilistel ja kohalikel laulupidudel. Alates 1935. aastast oleme korraldanud oma margiüritust – Haaslava Meestelaulupäev, kus igal kevadel kutsume kokku lauluvennad lähemalt ja kaugemalt meie oma lauluväljakule Kurepalu mändide all.

Koori käiberepertuaaris on ligi 100 teost – vastavalt oludele, situatsioonidele ja meeleoludele on valikus eripalgelisi lugusid laial emotsioonide skaalal: Eesti meeskooriklassikast, isamaalistest, vaimulikust maailmaklassika, evergreen popi, joviaalsete joomalaulude, ohkavate serenaadide ja tantsuliste lustilugudeni…

Esinetud on lähemal ja kaugemal, suuremates ja väiksemates saalides, osaletud  konkurssidel ja rahvusvahelistes kultuuriprojektides. Tihe koostöö on väliseesti laulukooride ja organisatsioonidega.

Koorimeestest on moodustatud kontsert-topeltkvartett “Väike Punt”, tegutseb mitu HAME tantsubändi. Juurdekasvu loodame praegustest Ülenurme Gümnaasiumi noortest laulumeestest.

ELAME VEEL – LAULAME VEEL!

Kava

Friedrich August Saebelmann / Friedrich Russow – Hale meel
Tuudur Vettik / Tuudur Vettik – Kuu
Toomas Tuulse – Hakkame mehed – Cha cha cha
Gustav Ernesaks / Juhan Smuul – Kutse

Kalev Lindal

1985-1991 Ülenurme Keskkool, Ülenurme Muusikakool (õpetaja)
1985-1996 Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent)
1987-… Haaslava meeskoor (dirigent)
1989-1992 Tartu Õpetajate Seminar (dirigeerimise õppejõud)
1999-2003 Tartu Linnavalitsus (kultuuriosakonna juhataja)
1999-2005 Tartu Noorte Meeste Koor (asutajadirigent)
2000-… Korporatsioon Sakala meeskoor (asutajadirigent)
2003-… EÜSLi projektkoor (Saksamaa) (asutajadirigent)
2003-… Pagana segakoor (asutajadirigent)
2003-2020 Varbuse muusikamõis (ettevõtja, juhataja)
2006-… Euroopa Eestlaste koor (asutajadirigent)
2007-2009 Kaagvere Erikool (õpetaja)
2007-2020 Kanepi segakoor (dirigent)
2009-2019 Eesti Ühendatud Motomeeste Koor (asutajadirigent)
2010-2016 L-E Politseiprefektuuri koor „Chorus Mentikum” (asutajadirigent)
2010-2013 Ülenurme segakoor (asutajadirigent)
2020-2022 Priiuse Naiskoor (dirigent)
2020-… Ülenurme Gümnaasium, Noorte Meeste koor (asutajadirigent)
2020-… Ülenurme Gümnaasium, Neidude koor (asutajadirigent)

 

Korporatsioon Rotalia Meeskoor

Dirigent Mariliis Kreintaal
Dirigent Roland Viilukas
Dirigent Lauri Breede

Korporatsioon Rotalia meeskoor on loodud 2015 kevadel. Koori kuuluvad vaid korporatsioon Rotalia liikmed – üliõpilased ja vilistlased, kelle siht on aidata kaasa Eesti koorimuusika traditsiooni edasikandmisele ning levitamisele nii Eestis kui ka kaugemal. Koori nimekirjas on 36 meest, vanuses 19 kuni 72 a. Liikmed on enamjaolt harrastajad, kuid osaleb ka professionaalseid koorimuusikuid. Samuti on koori ridades mitmeid pillimehi, kes lisavad esinemistele värvi või mängivad rahvalikku tantsumuusikat.

Koor tegutseb paralleelselt kahes linnas: Tallinnas ja Tartus. Koori dirigendid on Tallinnas Mariliis Kreintaal ja Roland Viilukas, Tartus Lauri Breede; koori hääleseadja on Mirell Jakobson. Ühena noorimatest omasugustest kuulub Korporatsioon Rotalia Meeskoor Eesti Meestelaulu Seltsi liikmeskonda. Alates asutamisest on meeskoor osa võtnud kõigist laulupidudest ning esinenud nii Eestis kui ka väljaspool. Repertuaari kuuluvad lisaks klassikalistele eesti meeskoorilauludele ka kergemuusika seaded ja tudengilaulud.

Kava

Cyrillus Kreek / Keina kihelkond – Kaks meie küla poissi
Eduard Tubin / Friedrich Kuhlbars – Õhtulaul
Gustav Ernesaks / Aleksander Suuman – Kullerkupud
Konstantin Türnpu / Anna Haava – Uinu
Roman Toi / rahvaluule – Aiut-taiut

 

Eesti Maaülikooli meeskoor Gaudeamus

Dirigent Lauri Breede

1958. aastal Tartus Roland Laasmäe eestvedamisel loodud meeskoor on 65 tegevusaasta jooksul ühendanud paljusid koorimuusika austajaid. Koor on olnud läbi ajaloo seotud Eesti Maaülikooliga (endine Eesti Põllumajanduse Akadeemia), mistõttu valdav enamus endiseid ja praeguseid laulumehi on akadeemilise haridusega. Sellest ka koori esimene nimetus – Kõrgemate Koolide Lõpetanute Meeskoor. Nime Gaudeamus kannab koor alates 1970 aastast. Lisaks iganädalastele proovidele toimuvad koori regulaarsed kontsertreisid ning laululaagrid Riia meeskoori Absolventiga. Alates 2009. aastast juhatab EMÜ meeskoori Gaudeamus peadirigent Lauri Breede.

Kava

Villem Kapp / tekst “Kalevipoeg” – Laena mulle kannelt, Vanemuine
Jakob Arcadelt / tekst pühakirjast – Ave Maria
Gustav Ernesaks / Aleksander Suuman – Nad tulevad hommiku kandist
Veljo Tormis / Elisaveta Bagrjana / eesti keelne tekst Arvo Ratassepp – Ratas (Bulgaaria triptühhon)

 

Saaremaa Meeskoor SÜM

Dirigent Ester Soe
Dirigent Mari Ausmees

Saaremaa Meeskoor SÜM alustas laulutegevust Kuressaares 1973. aasta sügisel dirigent Harry Kuuse juhatusel. Koor loodi maakondliku kollektiivina ja mehi käis koos üle Saaremaa, algusaastatel lausa 135 lauljat.

Alates oma asutamisest on SÜM laulnud kõigil üldlaulupidudel Tallinnas, maakondlikel laulupäevadel Saaremaal ja üle-eestilistel meeskooride laulupäevadel Eesti erinevais paigus. Koori on juhatanud peadirigendid: Harry Kuusk (1973 – 1989), Tiit Köster (1989 – 2008), Mari Ausmees (2008 – 2015) ja Ester Soe (2015 – …), kes juhatab koori tänaseni.

Aegade jooksul on tegusal meeskooril olnud rohkesti huvitavat repertuaari, kontserte nii Eestis kui välismaal, aga samuti mõõduvõtmisi mitmetel konkurssidel ja festivalidel. Saarlaste meestelaul on kõlanud Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Austrias,

Prantsusmaal, Luxemburgis, Kanadas, Itaalias, Venemaal, Lätis, Leedus ja kõigil Läänemere suurematel saartel.

Kahtlemata on eredamad hetked senised osalemised Eesti Meestelaulu Seltsi poolt korraldatud võistulaulmistel, kus nii 2008.a. kui 2013.a., saavutati C- kategoorias I koht, järgneval, 2018.a. aga pälviti IV koht B- kategoorias.

Sama aasta tipphetkedeks kujunes Fr. Schuberti nim konkurss Viinis, kus lauldi hõbediplomi vääriliselt. Samuti saab uhkust tunda Eesti Kooriühingu poolt omistatud tunnustuse „Aasta Koor 2013 – kohaliku kultuuriruumi rikastamise eest” ning Eesti Kultuurkapitali Saaremaa Ekspertgrupi/Saaremaa Vallavalituse poolt 2018.a. Saaremaa Meeskoorile SÜM omistatud Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemia – „meestelaulu traditsiooni kandmise eest” – üle. 

Sügisel, 2023, osaleti Barcelonas rahvusvahelisel koorikonkursil Canta Al Mar, kus pälviti kulddiplom ja pärjati võitjaks B2 (nais – ja meeskoorid) kategoorias.

Peagi saab ajalooks Saaremaa Meeskoor SÜM 50. tegevusaasta. Auväärset juubelit tähistati käesoleva aasta kevadel kontsertidega Kuressaare kultuurikeskuses ja Viimsi Artiumis. Olulise tähisena salvestati koori esimene CD „Üle koduse kadakase raa…” koostöös helirežissöör Tanel Klesmentiga. Juba mitmendat hooaega jätkub suurepärane koostöö abidirigent Mari Ausmehe, hääleseadja Triin Ella ja kontsertmeister Katre Roolahtiga.

Olenemata sellest, et koori algusaastatega võrreldes on laulumehi tublisti vähemaks jäänud, seob seda väikest kollektiivi endiselt mitte ainult suur armastus koorilaulu vastu, vaid ka omavaheline hea läbisaamine ja humoorikas ning teotahteline seltskond.

Kava

Friedrich Silcher – Sanctus
Gustav Ernesaks / Juhan Smuul – Kalamees naerab, süidist “Kuidas kalamehed elavad”
Riivo Jõgi / rahvaluule – Tulge jaanista tulele

Ester Soe

Dirigent ja muusikaõpetaja, kes on selles valdkonnas tegutsenud üle 30 aasta. Ester Soe on töötanud koorijuhina EELK Kuressaare Laurentiuse koguduses üle 25 aasta, juhatanud sealseid koore, olnud mitmete suurvormide ja muusikaprojektide ellukutsujaks ja samuti kunstiliseks juhiks paikkondlikel ühiskontsertidel, Saarte praostkonna vaimulikul laulupeol (2017) ja Saare maakonna laulupeo „Teel” (2022).

Saaremaa Meeskoori dirigent aastast 2010, peadirigent alates 2015.

Ester Soed on autasustatud EELK peapiiskopi tänu- ja aukirjaga (2011, 2017), Kuressaare linna kultuuripreemiaga – Kaunite Kunstide Stipendium (2013), Eesti Kultuurkapitali Saaremaa Ekspertgrupi aastapreemiaga (2022).

 

Meeskoor SAKALA

Dirigent Liisi Toomsalu
Dirigent Henri Roht

Viljandi meeskooris Sakala laulab täna 40 laulumeest, kes kannavad edasi Mulgimaa meestelaulu traditsiooni. Koori esimene proov toimus 27. septembril 1929. Pika ajaloo jooksul on koor palju reisinud ja ka kontserte andnud.

Enne kui koorilaulu harrastus aastaks pandeemia tõttu lukku läks, saime Riias laulda koos

Valmiera meeskooriga ja Läti naiskooriga Ausma. 2021.a. kevadeks olime õppinud asjakohase kava koori 90. juubeliks, kuid päev enne juubelikontserti pandi maailm lukku. Kui

kokkusaamine jälle võimalik oli, laulsime Mulgimaa laulupidudel. Võtsime ette reisi Varssavi koorifestivalile, kus olime parim meeskoor. Oleme õppinud selgeks Veljo Tormise Meestelaulu tsükli mida oleme esitanud Viljandis ja Tallinnas. Esitame täna ka kaks laulu, mille seaded on teinud Sakala koorijuhid Liisi Toomsalu ja Artur Koort (oli koorijuhiks aastal 1957).

Täna on meie koorijuhid Liisi Toomsalu ja Henri Roht.

Koori hääleseade eest hoolitseb püüdlikult ja hästi mezzosopran-hääleseadja Triin Ella.

Nende ülesanne on hoida kõrgel meie koori taset. Koori iseloomustavad ka tugevad traditsioonid. Nimetame näiteks jõulu- ja emadepäeva kontserte, ühiseid esinemisi sõbralike naiskooridega, kohalike poistekooride kaasamist oma esinemistel, topeltkvarteti ettevõtmisi, osalemist Eesti Meestelaulu Seltsi ja teiste asjaomaste poolt korraldatud ühislaulmistest ning iga-aastast koorisisest „Mehe Mõõdu” valimist.

Püüame hoida Meestelaulu traditsiooni naeratusega näol.

Kava

Fran Churchill / Larry Morey / eestikeelsed sõnad Harri Vasar / seade Liisi Toomsalu – Laula naeratus näol (filmist “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”)
Richard Ritsing / Eduard Wöhrmann/ seadnud Artur Koort – Sa oled mu südame suvi
Veljo Tormis / rahvaluule – Teomehe laul (Meestelaulud, II sari nr 7)
Gustav Ernesaks / Juhan Smuul – Kalamees naerab, süidist “Kuidas kalamehed elavad”

Liisi Toomsalu

Liisi Toomsalu on sündinud 05.05.1984 Viljandis.

Ta on lõpetanud H. Elleri nim Tartu muusikakooli viiuli eriala ja omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli Õpetajate Seminaris koolimuusika erialal. Hetkel on Liisi Viljandi muusikakooli viiuliõpetaja, TÜVKA koorijuhtimise õppejõud, Sakala meeskoori ja segakoori Üits Viis dirigent, meeskoori juurde kuuluva ansambli Topelt Hellad Kellad juhendaja, Viljandi Kutseõppekeskuse noormeeste ansambli juhendaja ning tegeleb heliloominguga. Liisi kirjutab koorile ja topeltkvartetile seadeid, aidates rikastada meie repertuaari. Sakala meeskoori ees seisab ta 15ndat hooaega.

 

Türnpu Meeskoor

Dirigent Ene Kangron
Dirigent Tõnu Kangron

TMS Türnpu meeskoor alustas tegevust 10. veebruaril 1916. Esimene dirigent oli kuulus eesti helilooja Konstantin Türnpu. Koor kasvas ja arenes pidevalt nii lauljate arvu kui ka kunstilise taseme poolest. Maksimaalne lauljate arv 216 kuulus koorile 1934. aastal. Koori edukas ajalugu on seotud selle eestvedajate, eesti koorikultuuri meistritega koorikultuuri professorid Artur Kapp, August Topman, Gustav Ernesaks, Alfred Karindi, Jüri Variste ja Harry Ilja.

Koori peadirigent on praegu Ene Kangron ja abidirigent on Tõnu Kangron. Koori juhatuse esimees (president) on Gerhard Ploomipuu ja lauljaid on 32.

Koori repertuaar koosneb oratooriumidest, kantaatidest, ooperikoori lauludest, klassikast, rahvalaulust ja kaasaegsetest koorilauludest. Kooril on olnud mitmeid välisreise (Rootsi, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Šveits, Inglismaa, Itaalia).Koor on olnud parim erinevatel konkurssidel ja eksamitel. 1991. aasta augustis pälvis koor Kotka Merepäevade laulupeol I preemia. 1994. aasta juunis osales koor Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud lauluvõistlusel ja saavutas B-rühmas esikoha. 1995. aasta mais osales koor IDOCO-festivalil “ARBEITER-SÄNGERFEST” Bernis ja sai kulddiplomi.

Türnpu meeskoor on olnud aktiivne Eesti muusikategevuse edendamisel. Koor on osalenud ja aidanud läbi viia laulupidude ja konkursside korraldustööd. Lauljad ja dirigendid on aastatega kohti vahetanud, aga kord süüdatud laulutuli on endiselt leekides.

Kava

Jacob Arcadelt / tekst kohandatud Louis Dietsch – Ave Maria (esitus on pool tooni madalam)
Gustav Ernesaks / Gustav Ernesaks – Sireli kas mul õnne
Riho Esko Maimets – Angele Dei (esitus on pool tooni kõrgem)
Cyrillus Kreek / rahvalaul – Ma kõndisin vainul

 

Eesti Metsatöötajate Meeskoor Forestalia

Dirigent Alo Ritsing
Dirigent Made Ritsing

Eesti Metsatöötajate meeskoori asutamise mõte sai teoks 1972. a. suvel tolleaegse ministri Heino Tederi ettepanekul.

Esimesele proovile Tallinna 8. septembril 1972 kogunes 44 meest. Koori tuumiku moodustasid Tartu Akadeemilise Meeskoori vilistlased, mis võimaldas esineda juba samal kuul Eesti Metsamajandite 35. aastapäeva tähistamisel. Koori nimi Forestalia seadustati 2. märtsil 1973 koori üldkoosolekul. Algusest peale on koori peadirigendiks Alo Ritsing. 10 aastat koori dirigendina töötanud praeguse Eesti Rahvusmeeskoori juhataja Ants Sootsi tööd jätkab Ilmari Johansson. Pikemat aega on olnud kontsertmeistriks Ruth Ernstson, viimasel ajal saadab koori klaveril Kadi Ritsing. Esinemisriietusena võeti kasutusele metsameeste roheline munder noodivõtmega lõkmel. Kuna metsameestelt enam mundri kandmist ei nõuta, siis olemegi ainukestena jäänud selle traditsiooni jätkajateks. Peakatteks on roheline sulega kaabu mis välitingimustes, eriti rongkäikudel on rohket tähelepanu äratanud.

Forestalia lauljad on hajutatud üle kogu Eestimaa kõikidesse maakondadesse peale Saaremaa. Seetõttu saame proove teha ainult korra kuus. Senini on need toimunud vaheldumisi Tartus, Tallinnas ja Paides, edaspidi koguneme proovideks Tartusse, mis on enamusele meestele kohalesõiduks sobivaim paik.

Põhiline kontsertrepertuaar omandatakse laululaagrites, mis toimuvad suvel Eesti erinevates kaunites paikades. Laululaagrites,kus on ka paljudel pereliikmeid kaasas, toimub peale proovide rohkesti sportimist ja kultuurilisi üritusi. Traditsiooniliselt istutatakse laagrikohta noor tamm ja esinetakse kontserdiga.

Need tammed hoitakse koori tähelepanu all kogu aeg. Kuid istutamise 20. aastapäeva tähistatakse kohapeal nn “Tammede kontserdiga”.

Põhiliselt esineb Forestalia metsanduslikel üritustel. Osa on võetud kõikidest üldlaulupidudest, meestelaulupäevadest ja paljudest piirkondlikest laulupäevadest. Võistulaulmistel on koor oma grupis alati tulnud auhinnalistele kohtadele. Kooris on hetkel 32 laulumeest.

Kava

Alo Ritsing/ Märt Mohn – Meie elu
Gustav Ernesaks / seade Alo Ritsing – Sireli, kas mul õnne
Eesti rahvalaul / seade Alo Ritsing – Mõtsapuu ei põlõ tõnõtõist
Arne Oit / Heldur Karmo / seade Alo Ritsing – Unustuse jõel

Alo Ritsing

1960 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli (bibliograafia)
1963 lõpetas Tartu Muusikakooli, õpetaja Richard Ritsing (koorijuhtimine)
1966 lõpetas Tartu Muusikakooli, õpetaja Alma Kurtna (laulmine)
1969 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õpetaja Gustav Ernesaks (koorijuhtimine)
1966. aastast töötab H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis õppejõuna (koorijuhtimine)
1990-2000 Tartu Ülikoolis muusikaprofessorina
2000. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõuna (kaugõppeosakond)
1963 Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent, 1974-2017 peadirigent
1968-1991 segakoori Vanemuine peadirigent
1990-2010 Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoori peadirigent

Made Ritsing

1988 lõpetas H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli, õpetaja Alo Ritsing (koorijuhtimine)
2004 lõpetas Tartu Ülikooli (BA muusikapedagoogika)

Lisaks koorijuhtimisele on ta tegev Ilmatsalu Muusikakoolis solfedžo õpetajana ning Alatskivi Kunstide Kooli lauluõpetajana.

2010. aastast Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoori peadirigent
2011. aastast Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent