Tutvustus

24.-29. oktoobril osalesid Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev ja Järvamaa Poistekoor ühise koorina VIII rahvusvahelisel koorikonkurssil Varsovia Cantat Varssavis. Osalesime konkursil noortekooride kategoorias, saavutades selles kategoorias teise koha. (Sellel konkursil ei omistatud kuld-, hõbe- ja pronksdiplomeid, nagu paljudel koorikonkurssidel tavaks, vaid osalejad järjestati žürii otsuse põhjal kohtadele.)
Oleme poistekooriga selle 19 tegevusaasta jooksul erinevate dirigentide käe all hoidunud elus teatud tööpõhimõtteid. Pean silmas töö korralduslikku, hooaja ülesehituse ja repertuaarivaliku strateegiat. Selline koor on pidevalt uute valikute ja väljakutsete ees. Vahemärkusena – kes veel ei tea, siis Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev harjutab kord kuus toimuvates laululaagrites. Meie kõige noorem laulja on üheksa-aastane ja poisid sõidavad reedel algavaks laululaagriks kokku Eesti erinevatest nurkadest – Võrust, Pärnust, Karksi-Nuiast, Orult, Türilt, Paidest, Viljandist, Loksalt, Otepäält, Sauelt, Keilast, Sakust ja Põlvamaalt. Vaatamata sellele kuulume Eestis esinelikusse klassikaliste segakooride seas ning suudame rahvusvahelistel konkurssidel kiiduväärt kohti saavutada. Kuidas see võimalik on? See küsimus ajendaski seda artiklit kirjutama.
Valikutest.
Vähegi koorimuusikaga kokku puutunud inimesed saavad aru, mis vahe on sellise koori puhul konkursikaval ja kontserdikaval. Ma ei hakka lugeja eest varjama tõsiasja, et konkursil esitatavad teosed võetakse taktidena lahti ja harjutatakse nii palju kui võimalik kõiki peensusi arvestades. Kõigi lugudega kontserdikavas nii põhjalikku ettevalmistust ei kaasne. Tekib õigustatud küsimus – kas selline koor, kes suudab hooaja jooksul väga hästi omandada neli väga keerulist lugu, on ikka päris tippkoor ja kas rahvusvahelise konkursi teine koht on neile ikka vääriline autasu. Vastus on lihtne – jah, see on vääriline autasu. Kevadisel Eesti Meestelaulu Seltsi poistekooride võistulaulmisel saame ennast kõrvutada ka Eesti nende poistekooridega, kes vähemalt 3 korda nädalas kooriproove teevad – siis saame tasemevõrdluse ka teiste heade Eesti poistekooridega.
Kuidas see siis võimalik on, et muusikalise hariduseta tavalised poisid Eesti eri nurkadest sellist taset hoida suudavad? Sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust. Ei saa vastata, et me oleme oluliselt andekamad või teeme rohkem tööd. Ajaliselt töötame kindlasti vähem, kui need, kellega ennast kõrvutada soovime – umbes 12 tundi kuus intensiivset kooriproovi. Seega ei saa palju harjutamine olla meie trump. Lisaks, arvestades ühest-kõrvast-sisse-ja-teisest-välja fenomeni, on kuu aega kahe proovi vahel viimati nimetatud fenomenile nagu vesi veskile. Seega peab eelis olema kusagil mujal. Geniaalsed dirigendid? Vastus on JAH. Sellise formaadiga töötava koori puhul on hooaja ülesehitus ja repertuaar määrava tähtsusega edu saavutamisel. Lühidalt – repertuaar ei saa olla ühepalgeline või ühetasemeline. Kõiki tingimusi arvestades poleks ka võimalik, et laulame terve hooaja repertuaari, kust iga looga võiks konkursil osaleda. Teisalt jälle kaob distsipliin ja muusikaline ambitsioon ning sund areneda, kui lauldakse liiga kerget repertuaari.
Teine oluline faktor on kontserdikalender, mille tingimuseks on, et oleksid olemas kava ning kavale sobilik saal ja publik. Käesoleval hooajal oleme taas leidnud ja kasutusele võtnud vana hea formaadi: mõned laagrid aastas teha Eesti erinevais paigus, kohtades, kust on meie lauljad pärit. Sellel aastal on kontserdid toimunud Orul ja Paides. Need on olnud südamlikud ja ilusad kontserdid, kuhu ootame alati kõiki poiste vanemaid ja kohalike elanikke, eriti nende lauljate muusikaõpetajaid Varssavi konkursiks valmistuses andsime 3 nn. ettevalmistavat kontserti – mis olid kalendrisse plaanitud eesmärgiga harjuda esinemisega, harjuda võõraste lavade ja võõra akustikatega. Seekord läks meil kõik hästi. Koor andis konkursilaval endast üle 90%. See on planeerimise, ettevalmistuse, dirigentide ja poiste ühise koostöö tulemus.
Kõrvalt vaadates tundub, et see ei saa olla kõik, mis ühest tavalisest poiste ja meeste kambast teeb laulva koori. Ja ega olegi! Üks oluline aspekt on siiani puudutamata – see on meeskond ja vaim. Sellest lühidalt ja näitlikult: meie osaline nimekaim, korvpallimeeskond Kalev Cramo, hakkab võitma siis, kui nad on saavutanud samasuguse üksmeele ja sisekliima nagu seda on poistekooris Kalev. Kui kuidagi teisiti ei saa, siis võime nad üheks laagriks enda tiiva alla võtta. Sellest peaks piisama.
EMLS kontsert-poistekoori eesmärkide hulgas leidub peale muusikaliste üks sisuliselt muutumatuna püsiv eesmärk – kasvatada õiget värvi südametunnistusega viisakaid Eesti mehi. Muusikaline ja kasvatuslik eesmärk on selle koori puhul lahutamatud, üks töötab teise, teine esimese hüvanguks.

Ma ei ole parim mitte sellepärast, et mina olen parim, ma olen parim sellepärast, et olen laulnud koos parimate lauljate ja parimate sõpradega poistekooris Kalev.

Priit Oks
EMLS-i üle-Eestilise ühendatud poistekoori Kalev- Järvamaa president